29. märtsil 2022 toimus Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias (SSER) esimene kohapealne avalik üritus alates Covid-19 pandeemia algusest. Koostöös Prudentia TOP101.lv, NASDAQ Riia/Tallinn ja SSE Riia administratsiooniga, leidis aset TOP101 paneeldiskussioon ettevõtluse arendamise ökosüsteemide teemal.
Ürituse paneel koosnes mitmetest erineva taustaga ettevõtjatest ja juhtidest: Andris K. Bērziņš (Juhtivpartner, Change Ventures), Indars Aščuks (Tegevjuht, Nasdaq CSD), Beate Krauze-Čebotare (Peadirektor & Juhatuse liige, Omniva Läti), Henrik Karmo (Juhatuse liige & kaasasutaja, IPAS INDEXO), Andris Bite (Tegevjuht & kaasasutaja, Karavela), Dāvis Vasiļevskis (Rahvusvahelise arenduse juht, Printful), Indrek Uudeküll (Partner & Juhatuse liige, Prudentia Tallinn). Üritust modereeris pikaajalise kogemusega finantseerija ja ettevõtja Girts Rungainis (Asutajapartner & volikogu liige, Prudentia Riia).
Põhiline ürituse eesmärk oli välja tuua ja populariseerida varjatud probleeme mis on seotud edukate ettevõtjate lugudega erinevates ärietappides. Arutelu käis eelnevalt tõstetud retoorilise küsimuse “Kuidas kasvatada kohalikke ükssarvikuid?” teemal.
Nagu eelnevalt mainitud, oli üritus segmenteeritud erinevate arengu- ja rahastusetappide kaupa: Idu etapp – idee algatamine ja esimesed sammud arendusel; Rahastamise etapp – rahastamise koondamine eskaleerimisvõimaluste realiseerimiseks, Laienemise etapp – globaliseerumine läbi uute turgude vallutamise. Järgnevalt on kokkuvõtlikult esitatud peamised arutelul käigus läbi käinud mõtted erinevate etappide kohta.
Idu etapi arutelult jäi kõrvu üks oluline argument Andris Bite poolt, milleta edasised protsessid ettevõtluse arendusel võrduksid nulliga, “(Balti) ühiskonnana, peame me üle saama hirmust läbi kukkuda.” Selle hirmu ületades avanevad uued uksed, ja võib ka veerema hakata Andris K. Bērziņši poolt idealiseeritud balti “ettevõtlusvaimu lumepall.”
Järgnev Rahastamise etapp pakub tohutuid finantseerimisvõimalusi ingelinvestorite või eri liiki fondide kaudu. Beate Krauze-Čebotare tõstatas Läti ettevõtjate probleemi võrreldes Eesti kolleegidega: “Läti iduettevõtted kipuvad ootama kiiret kasumit või dividende selle asemel, et investeerida ettevõtte arengusse. Eesti perspektiivis panustavad ettevõtted pigem pikaajalisele kasvule.” Üks hüpoteesidest, mis võib olla selle põhjus, on kultuuriline erinevus kahe naaberriigi vahel, kuid sellest juba natukene hiljem.
Laienemise etapi arutelult jäi kõlama Andris K. Bērziņši poolt paneeli esimeses pooles välja öeldud lihtne idee, et ükssarvikuks saamiseks peavad ettevõtjad mõtlema globaalselt juba esimesest päevast alates. Printfuli kogemuse põhjal soovitas Dāvis Vasiļevskis uutel ettevõtetel pigem asetada fookus suurematele turgudel või siis kohtadele kus on võimalik eskaleerida ja kasvada.
Vaatamata arutelu rangele segmentatsioonile, oli mitmes etapis kattuvaid mõtteid. Lisaks eelnevalt mainitud kultuurilistele erinevustele oli arutluse all veel ühiskonna suhtumine haridusse. Indrek Uudekülli sõnul on ta täheldanud, et võrreldes teise kahe Balti riigiga, reinvesteerivad eestlased rohkem teadmisi tagasi ühiskonda. Meie arvates on nende erinevuste põhjus peamiselt ettevõtluskeskkonnas pakutavate süsteemide erinevusest ja kui “seksikas” on ettevõtlus erinevates riikides. Isegi kui kasvõi üks nendest teguritest puudub, võib mõjutada see kasvu negatiivselt, mistõttu puudub ka teadmiste ja resursside reinvesteerimine. Sellisel juhul on tegemist lihtsalt põhjusliku seosega!
“Minu arvates peaks ettevõtluse edasise arengu motivaatoriks olema meie ettevõtjate ambitsioon, millega siseneda välisturgudele ja ka võime mõelda suurelt. Peamiselt sõltub see kasv suurematest riigi poolsest toetusest, nii hariduse arengust kui ka populariseerimisest just ettevõtlus valdkonnas ja ka eelmiste aastate kasvuviljadest. Seda kõike kokku võttes on õige stsenaariumi korral positiivsed tulemused pöördumatud!” võtab kokku ürituse üks korraldajatest, Prudentia analüütik Aleksandrs Sverdlovs.
Comments