Mis on ettevõtete väärtusele hirmsam, Covid-19 või inflatsioon?

Ärileht, 15.08.2022. Uuringute kohaselt on ettevõtjad ja tarbijad USAs ning EL piirkonnas enim mures inflatsiooni pärast. Suur-Hiina piirkonnas kardetakse aga pigem Covid 19 uute puhangute pärast, ka käesoleva loo kirjutamise ajal on Hiinas suurlinnu, kus kehtivad karantiinipiirangud.

2022. aasta augustis räägivad Euroopa majandusuudised kiirest inflatsioonist ning Venemaa invasioonist Ukrainasse, geopoliitilistest riskidest ning energia- ja toidukriisist. Covidiga seotud teemad on unustatud ja neist räägitakse vähem. Kuigi nakatumiskõver näitab rahvusvaheliselt kasvutrendi, reageerib enamus maailma, kui Hiina kõrvale jätta, sellele juba oluliselt pehmemalt. Lennuväljad on reisijatest pungil ning valitsused ei hoiata uue meditsiinilise kriisi pärast. WHO on kuulutanud välja aga juba uue, ahvirõugete hädaolukorra. Samal ajal inflatsioon USAs on 9,1%, EU piirkonnas juuni seisuga 8,6%, seal hulgas Eestis 21,9% Saksamaal 7,6% ja Rootsis 8,6%. Mis juhtus maailma majandusega Covid 19 kriisi ajal ja milliseid mõjusid tunneme seniajani?


Paanika on möödas, kuid tarneahelad alles taastuvad juba järgmistest kriisidest

2020. aasta aprillis algas väärtpaberi- ja tooraineturgudel paanika. Wuhanist alguse saanud viirus sundis valitsusi kasutusele võtma rangeid piiranguid ning meedia põhiteema oli kõikjal Covidisse nakatunumise määr ning vaktsineerimine. Maailma majandus seiskus korraks, mille tulemusena isegi satelliidid registreerisid globaalselt olulise saaste vähenemise. Kiire pidurduse tulemusena katkesid tavapärased aastakümnete jooksul väljakujunenud tarneahelad, toorainete tootjad sattusid raskustesse, kuna nõudlus kukkus kolinal allamäge. Olukorra drastilisust kirjeldas hästi fakt, et lühikese perioodi jooksul oli nafta hind nullilähedane.

Kriisi leevendamiseks võtsid valitsused kasutusele 13 triljoni dollari ulatuses uut raha, mis lükkas kiiresti majanduse uuesti käima, tekitas turule nõudluse ning juba 2021. aasta alguseks tegid toorainete hinnad ajaloolisi rekordeid.

Samas tõi 2020. aastal toimunud toorainete nõudluse kiire langus teatud sektorites kaasa tootmise seiskumise või aeglustumise. Deloitte aruande kohaselt ootasid selle tulemusena mitmed ettevõtted 2021. aasta keskel erinevaid tüüpi pooljuhte 21- 52 nädalat. Eelnevalt oli mõistlik keskmine tarneaeg olnud 12 nädalat. Covidi perioodil kasvas kodutehnika müügimaht, kuna paljud suundusid kodukontoritesse, mis omakorda pingestas pooljuhtide turgu. Nähes olulist riski oma majandusele, otsustas Ühendriikide valitsus investeerida pooljuhtide arendus- ning tootmisprogrammidesse USA pinnal 52 miljardit dollarit. Samuti investeerivad aktiivselt oma arendusprogrammidesse EL-is Prantsusmaa ja Saksamaa ning Hiina, Jaapan, Lõuna Korea ja Taiwan. Kiipide kättesaadavuse probleem peaks hakkama vähenema 2023. aastal.


Keskpangad võitlevad eeskätt inflatsiooniga tulgu või majanduslangus ?

Millised järeldusi võib teha Covid 19 pandeemia järelmõjudest majandusele ning ettevõtete väärtusele? Kiipide puudus mõjutab tootmisettevõtteid, mis toodavad autosid, kodumasinaid, elektroonikat jne. Tooraineturgudel võib suurt volatiilsust tõenäoliselt näha ka lähima aasta jooksul, Ukraina-Venemaa sõja mõju loob toorainete turgudele uusi muutujaid. Keskpangad eelistavad seada oma eesmärgiks inflatsiooni allasurumise, mitte majanduskasvu, mistõttu intressitõus jätkub ning laenuraha läheb seetõttu kallimaks. Enamik analüütikuid ootavad 2023. aastal majanduskasvu langust.

Kuidas see kõik mõjutab Eesti ettevõtete tegevust ja nende väärtust? Tehnoloogiasektori korrektuur on juba toimumas. Kapitali kättesaadavus hakkab vähenema, investorid muutuvad ettevaatlikumaks, mis tähendab, et nõrgema ärimudeli ja juhtkonnaga ettevõtted lõpetavad tegevuse. Samas kahtlemata tehnoloogiasektori edulugu jätkub tulenevalt neljanda tööstusrevolutsiooni trendidest ja globaalsest vajadusest omada konkurentsivõimelist majanduse struktuuri.

Kiire inflatsioon loob esimeses faasis tunde, et majanduses on kõik korras, ettevõtete käibed kasvavad, tarbimine samuti, aga samal ajal vähendab kiire inflatsioon tarbijate rahavarusid. Samuti kasvab jätkuva sisendite kallinemise tõttu ka toodete omahind. Kui siia lisada senini esinevad tarneraskused ning laenude kallinemine, siis võib arvata, et „Ameerika mäed“ on märksõna, mis meid trendide osas on ees ootamas. Loodetavasti mitte pikalt suunaga allapoole.


Ka kriisis investeeritakse, kasvatakse ja tehakse M&A-tehinguid

Teatud sektorites on ka täna aktiivne investeerimise periood. Näiteks energeetikas on seoses kõrge nafta ja gaasihinnaga aktiivne investeerimisfaas diferentseerimaks energiatoodete portfelli. Energeetikavaldkonna infrastruktuuri investeerivad nii riigid kui ka eraettevõtted. Samas on investeeringud valdavalt pika tasuvusajaga ning laenuintresside tõus hakkab pärssivalt mõjutama ka seda sektorit.

M&A valdkonna kontekstis võitlevad hirm ja ahnus – turul on veel palju kapitali ja teatud sektorites, kus ebaselgust on vähem nagu tervishoiu teenused, jaekaubandus, elukondlik kinnisvara, telekomi sektor, erinevad teenusettevõtted jne, toimub aktiivne tegevus. Majanduskeskkonna muutustest tulenevalt on rohkem kahtlusi tootmissektoris s.h ehitusmaterjali valdkonnas.

Väga volatiivne majanduskeskkond loob huvitavaid võimalusi kasvu kiirendamiseks ülevõtmistehingute kaudu, turul on veel piisavalt palju kapitali ning intressidetõus pole väga tugevat mõju avaldanud, erandina võiks nimetada aga uudiseid ärikinnisvara sektorist kus investorite jaoks iga protsenipunkti tõus mõjutab kapitali tootlust.

Kokkuvõttes peaks 2022. aasta Eesti ettevõtetele tulema veel hea aasta. Kõrge inflatsiooni ja Ukraina-Venemaa sõja tõttu on oluliselt keerulisem hinnata 2023 aastal juhtuvat. Kõik stsenaariumid on võimalikud, kiire inflatsiooni jätkumisest kuni deflatsioonini.