Kiire majanduskasv, teisest sambast vabanenud ja suuresti tarbimisse suunduv pensioniraha ning Statistikaameti augustilõpu teade, et Eesti jaekaubanduse müügitulu on aasta varasemaga võrreldes 10% kasvanud, teevad jaekaubandusturust Eestis kuuma teema. Leedust alustavad uued turuletulijad kasvatavad aga konkurentsi ning Lidli, Aldi, Mere ja Auchani turuletulekuga võib prognoosida ka uusi ülevõtmistehinguid Balti riikide jaekaubanduses.
Viimaste andmete kohaselt on nii Eestis, Lätis kui Leedus toimunud jaekaubandussektori taastumine ning isegi tõus 2021. aastal. Kui 2020. aasta märtsis pandi valitsuse poolt peale inimestele liikumispiirangud ning kauplustele ja restoranidele lahtioleku piirangud, siis nüüdseks on neid leevendatud või sootuks kaotatud. Kasvutrendi suureks põhjuseks pärast 2020. aasta märtsi ning aprilli piiranguid on pakkujate liikumine veebi. Sellega muutusid ka inimeste tarbimiseelistused, tekkis suurem nõudlus vabaaja-, elektroonika-, e-toidu- ja e-ravimikaupadele ning nõudlus vähenes meelelahutus-, reisi- ning moekaupadele.
Pandeemia-aastaga muutus ka see, kuidas inimesed toidukaupu soetavad. Kui varem soetasid enamus inimesi omale meelepäraseid produkte toidupoodides riiulite vahel ringi jalutades, siis nüüd on kauplejad seda tegema hakanud läbi interneti. Näiteks pärast veebipoe avamist Lätis plaanis Rimi avada veebipoed nii Leedus kui Eestis 2020. aasta kevadel, kuid seoses koroonakriisiga kiirendati seda protsessi. Kaupluseketid ei keskendu ka ainult veebipoodide arendamisele, vaid Prisma alustas eelmise aasta aprillis uue kaubanduskeskuse ehitusega Lasnamäel, mis on tänaseks juba avatud. Samuti laiendavad oma tegevusala nii Selver, Rimi kui Maxima.
Eesti ja Läti jaeturg elavad Lidli ootuses
Kauplusekettidest on Eestisse ja ka Lätti laienemas Lidl, mis hakkab pakkuma praegu siinsel turul tegutsejaile kõva konkurentsi, avaldades tugevat mõju hindadele ning suurendades tootevalikut. Lidl kauplusteketil on valmimisjärgus kaheksa kauplust Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas, millest esimesed kaks Lasnamäel ja Narvas on saanud juba ka kasutusloa. Leedu turule sisenes Lidl 2016. aastal 15 kauplusega ja nüüdseks on nad laiendanud oma võrku 53 kaupluseni ning plaanivad jätkata keti suurendamisega. Lätti plaanis Lidl esialgu laieneda 2019. aastal, kuid kuna Leedus äri õitses, siis otsustati laieneda hoopis seal. Tänavu jaanuaris avas Lidl Lätis logistikakeskuse, mis hakkab teenindama keti kauplusi nii Lätis kui Eestis. Toidudivisjoni juht Leedu turu uuringute ettevõttes Pricer Petras Cepkauskas hindab German Retail Blogi andmetel Lidli tuleviku Balti regioonis optimistlikult, nähes viie aasta pärast umbes 100 Lidl-i kauplust Leedus ning 50 kauplust nii Eestis kui Lätis.
Kaubandusuudised algavad ikka Leedust – kohal on Mere, tulekul Aldi ja Auchan
Nii nagu Baltikumi jaeturu liiderfirma Maxima on pärit Leedust, alustavad Leedust kui Baltikumi suurimast turust oma siinset ekspansiooni ka kõik uued tulijad. Tundub, et Leedu on oma laienemisplaani võtnud Saksamaa kaupluskett Aldi, kes on Lidl-i üheks suurimaks konkurendiks. On kaks võimalust, kuidas Aldi siseneb Leedu turule - kas iseseisvalt või siis omandades mõne turul oleva kauplusteketi. Praegu tundub tõenäolisem, et Aldi siseneb iseseisvalt ning ambitsioonika plaani kohaselt on neil eesmärgiks avada vähemalt 15 poodi aastas. Samas teist võimalust silmas pidades, on Aldi kuulujuttude kohaselt huvitatud olnud ka Leedu ühe suurima kauplusteketti Norfa ostust. Hetkel laiendab Aldi agressiivselt oma haaret Poolas, kus neil praegu on 168 poodi. 2021.aasta lõpuks on Aldi eesmärk avada 45 uut kauplust ning palgata rohkem kui 600 uut töötajat.
2020. aastal avas oma esimese kaupluse Leedus ka Vene kauplustekett MERE, mis kuulub Venemaal mullu pea 40% kasvu teinud 1640 kauplusega ja ca 2 miljardi euro suuruse käibega ettevõttele. MERE strateegiaks on hoida hinnad ca 20% madalamad konkurentidest, mida võimaldab neil teha nende otsene koostöö tootjatega ning minimaalne juurdehindlus. Lisaks sellele maksab klient ainult toote, mitte brändi nime ega uhke pakendi eest. MERE üritab ka agressiivselt laiendada Lätis, otsides rendipindu, mis on suurem kui 800 ruutmeetrit ning koos parklaalaga, kuhu mahub vähemalt 30 autot.
Kuulujutte liigub ka Prantsusmaa kauplusteketi Auchan plaanidest laieneda Balti turule. Auchanil polevat aga plaanis hakata poode ehitama, vaid väidetavalt osta juba olemasolev kaubanduskett. Maxima on üks eeldatavatest võimalustest, kuid Maxima juht on eitanud igasugust plaani müüa. Ostujõudu Auchanil siiski jätkub piisavalt – neil on üle 4000 poe üle maailma ning hiigelgrupi müügitulu 2020. aastal oli 31,6 miljardit eurot.
E-poodide areng lükkab takka Balti pakiautomaatide äri
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli statistikaameti andmetel 2020. aastal 7,7 miljardit eurot, mis on 4% kõrgem 2019. aasta mahust (püsihindade juures). Kasvu oli näha ka 2020. aasta detsembris, kui internetis ostlemise müügitulu tõusis 30% võrreldes varasema kuuga. Üleüldse kasvas Eestis e-poodidest ostjate arv eelmisel aastal vähemalt 50% aastal. Trendi kinnitab ka pakiautomaatide mahu suurenemine. Selle aasta aprillis liikus pakiautomaatidesse pea 1,4 miljonit pakki, mida on 41% rohkem kui aasta varem. (e-kaubanduseliit andmetel). Omniva laiendab hoogsalt oma pakiautomaatide võrku, enamus uusi pakiautomaate lisati Harjumaale. Omniva pakiautomaatide võrgu juht võrdles 2021. aasta kevadkuid jõuludele sarnase paki mahtudega.
Läti ja Leedu pakiautomaatide turg laieneb samuti. Cleveron hakkas 2020. aasta keskel pakkuma kõrge kvaliteediga pakiautomaate, mis on enamasti suunatud väikse ja keskmise suurusega ettevõtetele. Cleveron teeb koostööd Pristisega, kes pakub paigaldust ja hooldust pakiautomaatidele. Koostööd alustati ka Läti Postiga ning üheskoos hakatakse pakkuma kodupakiautomaatide võrgustikku, mis võimaldab osta oma maja ette isikliku pakiautomaati 9,9 € eest kuus.
Lätis kasvunumbrid on jaekaubanduse sektoris Eestist tagasihoidlikumad - aastane müügitulu 2020. aastal võrreldes eelmise aastaga suurenes 1,5%. Kõige rohkem kasvas meditsiini kaupade valdkond 8,1% ja kõige rohkem kahanes riiete ja jalatsite müük -40,2%. Kõige nõutavamad kaubagrupid internetipoodides olid elektroonika, meedia- ja moekaubad. E-kaubanduse müügitulu aastal 2020 oli 251 miljonit eurot, mis moodustas 0,85% kogu Läti SKP-st.
Leedu jaekaubanduse müügi kasv on aeglustumas, müük kasvas konstantsete hindade juures näiteks aprillis 2,1% aastas, mis on märgatav aeglustumine võrreldes eelneva kuu 4,7%-ga. Põhiline kasv tulenes tekstiili, riiete ning jalatsite müügist, mis kasvas aasta võrdluses 10,8%. Nagu ka Lätis ja Eestis, aitas jaekaubanduse müüki üleval hoida e-kaubandusele üleminek. Leedu e-kaubandus suurenes 2020.aastal 18% võrra ja müügitulu oli 676 miljonit eurot, mis teeb 1,46% SKP-st.
Kokkuvõttes võib jaekaubandussektori tulevikuprognoose tehes oodata, et Covidist tulenevate piirangute vähenedes liiguvad ostjad tagasi kaubanduskeskustesse, aga kaubanduse kasvule on antud lisakiirendus, mida näeme lähitulevikus kaubaautomaatide arvu kasvuga ning e-poodide lahenduste kvaliteedi ja arvukuse hüppena. Samal ajal kasvab Baltimaade toidu- ja tarbekaupade turul konkurents Lidli ja Mere, aga võib arvata, et ka uute tulijate nagu Aldi ja Auchan, laienemissoovide tulemusel.
Comments