top of page

Illar Kaasik: hädaldamine tõukab majanduse tupikteele

Eesti tehinguturgu, üldisemalt majandust ja riigieelarve seisu päästavad IT valdkonna eelisarendamine, riigi panus taristuehitusse ja julgete reformide jätkamine, kirjutab Prudentia Tallinn juhtivpartner Illar Kaasik.


On üks tegur, mis ühendab nii globaalset ettevõtete ülevõtmisturgu, Eesti majandusnäitajaid kui meie riigieelarve puudujääki – nimelt on kõik kolm oma viimaste aastate suurimas madalseisus.


Aprillis Vilniuses esitleti Baltic M&A ja Private Equity Forum 2024 konverentsil materjali, millest oli näha, et globaalsel ülevõtmistehingute turul on kaks aastat järjest toimunud kiire ülevõtmistehingute koguväärtuste langus. 2023. aasta võrreldes 2021. aastaga on muutus –53% ehk oleme jõudnud tagasi 2012. aasta taseme juurde. Oluline faktor seejuures on loomulikult olnud nii geopoliitiliste pingete kasv ehk sõjad kui globaalne baasintresside ehk raha hinna kasv.


Sama trend valitseb ka Baltikumi majandusruumi ja muidugi ei puuduta see ainult nn vana majandust, vaid ka tehnoloogiasektorit, millel kasvuks vaja uut odavat kapitali. Tänavu on oodatult atraktiivsed sektorid energeetika, tervishoid ja tehnoloogiasektor. Eestis on analoogselt suure pildiga ülevõtmistehingute kogumaht võrreldes kahe aasta taguse seisuga oluliselt madalamal nivool.


Kasvanud intressitase, inflatsiooni mõju ning surve eelarvele, mis on seotud ka vajadusega suurendada äkktempos riigikaitsekulusid. Kõige sellega kaasnevad riigipoolsed maksutõusud, tarbimise vähenemine ning tarbijakindluse langus, mis ilmekalt kajastub 2024. esimese kvartali jaekaubandusettevõtete käibenumbrites.


Milline võiks olla lähima aasta majandusprognoos ja millised lahendused majandussurutisest väljumiseks?

Eesti majandus on olnud tugevalt seotud Skandinaavia riikide majandusega, mis on samuti langusfaasis, ning samuti Venemaa omaga, kus sõja ja majandussidemete katkemise tõttu toimus eriti kiire negatiivne korrektsioon. Majanduskasvu jõuame uuesti, kui koduturud taastuvad, seejuures Venemaa kohta ei ole võimalik anda hinnanguid, millal ja millises mahus üldse võiks kunagi taastumine toimuda.


Maksud üles, kulud alla


Selleks, et muutus oleks Eesti ettevõtete ja riigi jaoks võimalikult pehme, peaks ellu viima mitu tegevust paralleelselt maksukoormuse tõusuga. Maksukoormuse kasvatamine peaks olema võimalikult läbipaistev – näiteks riigikaitsemaksu saaksime kehtestada kolmeaastase käibemaksu tõusuga kuni 3% ja tulumaksutõusuga kuni 2%. Varamaksudest võiks kehtestada tehingumaksu 2% kinnisvara müügil.


Maksutõusu kõrval tuleks vähendada avaliku sektori kulusid. Kui töötlevas tööstuses on viimase aasta jooksul vähenenud üle 5000 töökoha, siis samal ajal on avalikku haldusse lisandunud pea 800 uut töökohta!

Kulude vähendamine pole populaarne, aga kahjuks tänases olukorras on see möödapääsmatu. Nii keeruline kui see ka pole, tuleb riigil siiski ka stimuleerida majanduskeskkonda – klassikaliselt tehakse seda languse perioodil investeeringutega infrastruktuuri. Iga euro, mis kulutatakse teede ehitamiseks, toob riigieelarvesse maksudena tagasi üle 30% tehtud kulutustest ning järelmõju majandusele moodustab kuni 20% investeeringu mahust. Kui arvestada seda, et majanduslanguse perioodil on ka teedeehituse hinnad madalamad, siis on see mõistlik investeering tulevikku.


Majanduse struktuuri muutmisel on majanduskeskkonna digitaliseerimine ellujäämiseks möödapääsmatu. Eesti peaks jätkama seda teed, mis on olnud meie edulugu alates Skype’ist. Eesti 200 väljapakutud personaalse riigi idee võib esmapilgul tunduda hullumeelse ja äärmiselt riskantsena – aga peame arvestama seda, et maailm meie ümber on digivaldkonnas pööraselt kiires muutuses ja see puudutab meid kõiki, kas me seda soovime või mitte. Valikutes on olla karavani alguses või lõpus. Samuti on toimumas ülikiire areng AI valdkonnas, mis mõjutab keskpikas vaates nii Eesti kui naaberturgude ettevõtete konkurentsivõimet. Seetõttu on Eesti huvides eeskätt IT valdkonna eelisareng teedeehituse kõrval – see on see, mis meid tänasest olukorrast edasi aitab. Ettevõtetel, mis rakendavad oma äriprotsessides AI tehnoloogiat, on juba praegu investorite silmis suurem turuväärtus.


Saame üle lastehaigustest ühiskondlikus mõtlemises


Meie soovunelm oli 30 aastat tagasi saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks ning võtta kunagi kasutusel ka Euroopa ühisraha euro. Oleme selle kõik saavutanud ja meie riik on läbinud pöörase arengu. Eduloo jätkumiseks peame oma reforme ja muutusi julgelt jätkama.


Hädaldamine Rail Balticu raudteetrassi vajalikkuse, Nursipalu harjutusväljaku või maavarade kasutusevõtu teemal on tupiktee ääremaastumisse ja majanduslikku isolatsiooni, mis nõrgestab meie julgeolekut. Tugev majandus ning hästi ELi ja NATOga integreeritud riik tagavad selle, et meie noored soovivad jätkata elu Eestis kui majanduslikult tugevas ja turvatud riigis.


Loomulikult aitab majanduse taastumisele kaasa läbipaistev stabiilne majanduskeskkond. M&A valdkonna tehingute maht näitab riigi atraktiivsust ja majanduskeskkonna usaldusväärsust. Senine praktika on teeninud Eesti majandusele kasu, selle muutmine vähendab meie konkurentsivõimet nii globaalselt kui ka lokaalselt Balti majandusruumis.


Mõnikord on millegi mittetegemine kasulikum tegemisest. Just selline näide on menetluses oleva debt push-down-tehingu skeemi (spetsiaalselt tehinguks loodud ettevõtete) kasutamise keelamine tehingute struktuuris, mis tooks kaasa vajaduse teostada suuremas mahus ülevõtmistehinguid äritegevuse või struktuuriüksuste omandamise formaadis. See muudaks vastavad tehingud oluliselt kohmakamaks, keerukamaks ja kallimaks, samas mitte andes maksutulude kasvu efekti. Valitsuse ja seadusandja valikud on need, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad nii Eesti majandusnäitajates, riigieelarve seisus kui kohaliku M&A turul.


Artikkel äripäevas leitav siit.

Commentaires


bottom of page