Rahvuslikud eripärad ettevõtluses: mille poolest erinevad kõige väärtuslikumad ettevõtted Lätis ja Eestis?

Kuigi Balti riikide majandus on globaalsel tasemel väga sarnane - territooriumi suuruse, elanike arvu ning majandusliku struktuuri poolest - tuleb Läti ja Eesti TOP101  väärtuslikumaid ettevõtteid võrreldes esile palju olulisi erinevusi kahe riigi vahel. Näiteks Eesti suurimate ettevõtete  tegevus on üldiselt läbipaistvam ja neil on suurem kasumlikkus.

 

14 aastat tagasi Lätist alguse saanud TOP101 väärtuslikumad ettevõtted projekti eesmärk oli avaliku arutelu tekitamine ettevõtete rollist ühiskonnas ning majanduses. Nüüdseks on TOP101 koostajad Prudentia ning Nasdaq Riia koostöös Nasdaq Tallinnaga esmakordselt analoogse edetabeli kokku pannud Eesti väärtuslikumatest ettevõtetest. Edetabeli avalikustamine toimus Tallinnas käesoleva aasta aprillis.

 

Tänu sellele saame kasutada unikaalset infot võrdlemaks Läti ja Eesti majandusi  huvitava analüütilise nurga alt - kasutada väärtuslikumate ettevõtete edetabeleid mõlema riigi majanduskeskkonna ja ühiskonna uurimiseks.

 

Tuleks täpsustada, et Eestis avaldatud edetabeli koostamisel kasutati Covid-19 kriisi eelseid andmeid. Epideemia ja sellest tingitud majanduskriisi esimesi mõjusid majandusele on võimalik hinnata käesoleva aasta sügisel, kui mõlemas riigis tehakse ettevalmistusi uue TOP101 avaldamiseks.

 

Analüüsides Läti väärtuslikumaid ettevõtteid läbi aastate, oleme täheldanud, et TOP101 ettevõtete koguväärtus korreleerub riigi makromajandusliku olukorraga, mille näitajana kasutame sisemajanduse koguprodukti (SKP). Järgnevatel aastatel saame näha, kas nende kahe näitaja vaheline korrelatsioon kehtib ka Eestis. Siiski esimene üllatav erinevus tuli juba välja - TOP101 väärtuslikumate ettevõtete koguväärtus riigi majanduse suurusega võrreldes.

 

Olenemata sellest, et Läti majanduse kogumaht oli Eesti SKPst 2018. aastal üle 3 miljardi euro võrra suurem (vastavalt 29,1 ja 26 miljardit eurot), oli TOP101 kõige väärtuslikemate ettevõtete koguväärtus Eestis märkimisväärselt kõrgem, kui Lätis - vastavalt 20,7 miljardit eurot ja 16,9 miljardit eurot. See näitab, et Eestis on majandustegevus rohkem koondunud.

 

Üks kõige tähtsamatest teguritest, mis mõjutab ettevõtte väärtust on kasumimarginaal. Ka TOP101 edetabelites on näha, et see seos peab paika  - Eesti kõige väärtuslikumate ettevõtete EBITDA marginaal on 26%, mis on märkimisväärselt kõrgem, kui Lätis (16%). Lihtsamalt öeldes – Eesti TOP101 ettevõtted on kasumlikumad, millest omakorda tuleneb Eesti ettevõtete kõrgem hinnastamine. Seda nüanssi oleks tulevastes TOP101 projektides huvitav põhjalikumalt uurida.

 

Veel üks tähelepanek – Eesti TOP101 ettevõtete kaudne EBITDA kordaja (mediaaniga 9,5) on kõrgem, kui Läti ettevõtete puhul (mediaaniga 8,3). Üks võimalikest erinevuse põhjustest on erinevad valdkonnad, kus TOP101 ettevõtted tegutsevad.

 

Näiteks kinnisvara sektoril, mis on Eesti TOP101 väärtuslikumad ettevõtted edetabelis teiseks kõige suurema mahuga tegevusalaks (15% edetabeli kogumahust), on ka üks kõrgemaid EBITDA kordajaid (mediaaniga 12,4). Samas on Läti TOP101 väärtuslikumad ettevõtted edetabeli teise suurima tegevusala, kommunaalteenuste (13% edetabeli kogumahust), EBITDA kordaja kaks korda väiksem (mediaaniga 6,1).

 

Baltikumi kinnisvaraturu osalised on varemgi rõhutanud, et Eestis on turg aktiivsem - viimase 5-10 aasta jooksul on ehitustegevust olnud suuremas mahus, kui Lätis ning samuti on hinnatase kõrgem. Põhimõtteliselt haldavad Eestis uusi arendusprojekte suuremad ning professionaalsemad ettevõtted. Viimastel aastatel on need ettevõtted suutnud koondada enda kätte kapitali, tänu millele nad kuuluvad TOP101 kõige väärtuslikumate ettevõtete edetabelisse.

 

Eesti TOP101 edetabel erineb põhimõtteliselt Läti edetabelist, kui analüüsida kapitali päritolu. Lätis pärineb 53,6% TOP101 kogumahust ettevõtetest, kellel on välisomanikud. Eestis on nende ettevõtete osakaal kogumahust ainult 38%. Samuti on välismaiste aktsionäride enamusosalusega ettevõtete arv Lätis palju suurem (64) kui Eestis (46). Nende ettevõtete koguväärtus on Lätis 9,1 miljardit eurot, Eestis 7,9 miljardit eurot.

 

Tegevusalade osas on Läti TOP101 edetabel Eesti omaga võrreldes paremini hajutatud - viis kõige suurema osakaaluga tegevusala moodustavad Lätis 61% ning Eestis 70% kogumahust. Seetõttu on Läti ettevõtete koguväärtus vähem mõjutatav sektoripõhistest riskidest.

 

Kahjuks on mõlema riigi TOP101 ettevõtetel ühine probleem - kasutamata on jäetud võimalus kaasata börsilt kapitali aktsiate noteerimise teel. Mõlemas TOP101 edetabelis on esindatud väga vähe börsil noteeritud ettevõtteid - Eestis on neid ainult 7, kuid Lätis veelgi vähem - 4 ettevõtet. Börsil noteeritud ettevõtete koguväärtuse osatähtsus Eesti ja Läti TOP101 koguväärtusest on vastavalt 14% ja 6%.

 

Ettevõtte läbipaistvus ning finantsaruannete kvaliteet on oluline informatsioon, mida analüüsitakse ettevõtte väärtuse hindamise käigus. Eesti väärtuslikumate ettevõttete puhul on selle näitaja keskmine hinnang 70 punkti (100 on maksimum), mis on palju kõrgem kui keskmine hinnang (34 punkti) TOP101 Läti väärtuslikumatel ettevõtetel. Sellest tulenevalt on Eesti ettevõtted kõrgemini hinnastatud ka juhul, kui nad tegutsevad samas sektoris ning on sama kasumlikkusega, kui Läti ettevõtted.

 

Mõlemas väärtuslikumate ettevõtete edetabelis on näha, et börsil noteeritud ettevõtted on rohkem motiveeritud parandamaks oma tegevuse läbipaistvust - seda nii regulatiivsete nõuete tõttu kui ka ettevõtte väärtuse tõstmiseks. Eriti hästi on vahet näha Läti TOP101s, kus börsil noteeritud ettevõtetel on keskmine hinnang ettevõtte läbipaistvusele 89 punkti (mittenoteeritud ettevõtete puhul on see 33 punkti) ning samuti on neil kõrgem EBITDA kordaja - 12,6 (mittenoteeritud ettevõtet puhul on kordaja 8,3).

 

Kõige väärtuslikumad ettevõtted on iga majanduse mootoriks, kuna nende mõju nii riigi majandusele kui ka ühiskonnale tervikuna on väga suur. Riikide majanduskeskkonna kohta üldistuste tegemine, kasutades Läti ja Eesti TOP101 kõige väärtuslikumate ettevõtete edetabelit, toob esile huvitavaid seaduspärasusi, kuid samal ajal ka kitsaskohad, millega tuleks mõlemas riigis tegeleda. Seda tehes parandaksid Baltikumi ettevõtted oma konkurentsivõimet nii Euroopas kui ka globaalsel tasemel ning Balti regioon tervikuna oleks investorite jaoks atraktiivsem.

 

 

Please reload