Rahvusliku lennufirma airBaltic edulugu 

Läti riiklik lennufirma airBaltic sattus 2011. aastal rahalistesse raskustesse. Aktsionäride vahel tekkisid konfliktid, audiitorid keeldusid ettevõtte majandusaasta aruannet kinnitamast ja suurimad võlausaldajad ähvardasid maksejõuetuse väljakuulutamisega. Läti valitsus, mis on airBalticu põhiaktsionär, palkas Prudentia, nõustamaks neid ettevõttes tekkinud probleemide lahendamise osas. 

Prudentia nõustas riiki läbirääkimistel airBaticu erainvestorite, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Komisjoniga, kuna Läti oli kuni 2011. aasta lõpuni spetsiaalses IMFi ja EK rahalise abi programmis. Lahendasime probleeme suurimate võlausaldajatega ja otsisime valitsuse nimel ettevõttele uut juhtatust. 

Selle tulemusel lahendati võlausaldajate ja aktsionäridega seotud probleemid 2011. aasta oktoobriks, airBalticu ärimudeli ümberstruktureerimine oli alanud ning erainvestoritelt ja riigilt kaasati138 miljonit eurot.

Sellega polnud aga Prudentia töö veel lõppenud. Jätkasime riigi nõustamist strateegiliste investorite kaasamiseks ja airBalticu äristrateegia tugevdamiseks.

Konkurentsi peadirektoraat (DG COMP) alustas 2012. aasta novembris uurimist võimaliku ebaseadusliku riigiabi andmisest airBalticule. Koostöös advokaadibüroodega Clifford Chance ja Glimstedt (tänane Ellex) ning lennundusnõustajaga Aviation Strategy & Concepts, nõustas Prudentia uurimise jooksul Läti valitsust ja airBalticut.

2014. aasta juunis leppisid Euroopa Komisjon ja airBaltic kokku ümberkorraldamiskavas ja riigi investeeringutes, millega juurdlus ka lõppes.

Novembris 2014 restruktureeriti airBalticu MAS Latvijas Krājbanka ja MAS Snoras bankas 75 miljoni euro suurune laenuportfell. 

Pärast 4-aastast intensiivset tööd, suutis Prudentia 2015. aasta oktoobris lõpuks ettevõttesse meelitada sakslasest erainvestori Ralf-Dieter Montag-Girmesi. Lõplik investeerimismaht ulatus 131 miljoni euroni, millest 51 pärines saksa investorilt ning 80 Läti riigilt. Tehing sõlmiti 2016. aasta mais ja airBalticu omakapital kasvas 256,5 miljoni euroni. 

Kārlis Krastiņš: Pärast tehingu sõlmimist suurenes airBalticu omakapital 256,5 miljoni euroni. 

 

Aastatel 2011–2016 kaasas Prudentia  airBalticule erainvestorite ja riigi rahastust 269 miljoni euro ulatuses. AirBalticust on saanud Baltikumi juhtiv lennufirma - seda juhib professionaalne meeskond ning ettevõte jätkab oma lennukipargi moderniseerimist uute Bombardier CS300 lennukitega.